Uus ajastu ehituses – fookuses on kestlikkus ja sisekliima kvaliteet

Sel kevadel andsime ETS NORD-i stipendiumi TalTechi magistrandile Hannamary Selile, kelle õpingud, magistritöö ning töö avalikus sektoris on suunatud samale eesmärgile, mida jagab ka ETS NORD – luua hoonetesse tervislik sisekliima. Tegin Hannamaryga intervjuu ja uurisin tema vaateid ventilatsiooni kohta nii ametniku kui inseneeria tudengi vaatenurgast.

Palun tutvusta ennast lühidalt – millega sa täna tegeled?

Lõpetan TalTechis hoonete sisekliima ja tehnosüsteemide magistriõpinguid ning töötan Kliimaministeeriumis keskkonnasäästliku ehituse valdkonna juhina. Minu igapäevatöö keskendub hoonete energiatõhususe ja kestliku ehituse arendamisele.

Kuidas muutub ehitussektor lähiaastatel seoses kestlikkuse ja regulatsioonidega?

Lähiaastatel liigub ehitussektor selgelt kestlikuma ehitamise suunas. Üha olulisemaks muutub hoonete kogu olelusringi süsinikujalajälge hindamine. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt tuleb alates 2028. aastast hinnata üle 1000 m² suuruste uute hoonete jalajälge ja alates 2030. aastast laieneb see nõue kõigile uutele hoonetele.

Süsinikujalajälje hindamine mõjutab kindlasti kogu ehitusprotsessi. Ehitajad, arendajad, projekteerijad ja arhitektid peavad senisest enam tähelepanu pöörama sellele, milliseid konstruktsioonilisi lahendusi ja materjale kasutatakse, kust materjalid pärinevad ja milline on nende jalajälg. Praktikas tähendab see, et olulisemaks muutuvad väiksema jalajäljega materjalid, taaskasutus, teisese toorme kasutamine ja läbimõeldum projekteerimine.

Kas Eesti suudab selle kõik kinni maksta? Selliste säästlikumate materjalide tootmine on kindlasti kallim.

Mina ei vaataks seda nii kitsalt, see on paratamatu muutus, milleks tuleb hakata varakult valmistuma. Me teame juba täna, mis meid lähiaastatel ees ootab, ja see annab turuosalistele võimaluse juba täna end tulevikuks ette valmistada. Fakt on see, et meil ei jagu materjale ja loodusressursse lõputult, mistõttu ei saa me jääda igavesti esmast tooret kasutama. Seetõttu peab muutuma see, kuidas mõtleme, materjale kasutame ja ehitame. Olulisemaks muutuvad materjalide tõhusam kasutamine, kordus- ja taaskasutus, teisese toorme kasutus ja hoonete eluea pikendamine.

Kuna süsinikujalajälje hindamise nõuded rakenduvad järk-järgult, jääb turule kohanemiseks aega. Kestlikkuse vaates peaks aga kindlasti suurem fookus olema olemasolevate hoonete renoveerimisel.

Kui teadlikud ollakse sisekliima mõjust ja millised on peamised inimeste probleemid, millega ametnike poole pöördutakse?

Eluruumide sisekliima teema tõstatub avalikes pöördumistes paar korda aastas. Talvel küsitakse eelkõige olukordade kohta, kus korterelamu siseõhu temperatuur langeb alla 18 °C. Suvel pöördutakse sagedamini kuumalainete ajal, kui ruumitemperatuur tõuseb tavapärasest kõrgemaks ja muutub inimese jaoks ebamugavaks. Siis pöördutakse kas ministeeriumi või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole ja uuritakse, kas eluruumides on kehtestatud maksimaalne lubatud ülempiir. Laiem teadlikkus sisekliima mõjust on aga veel tagasihoidlik.

Sisekliima ei tähenda ainult temperatuuri, vaid ka õhu puhtust ja ventilatsiooni toimimist. Kui hoone rekonstrueeritakse nii, et välispiirded muutuvad õhutihedaks, kuid ventilatsioon jääb lahendamata, võib tulemuseks olla olukord, kus hoone küll peab sooja, ent värsket õhku ei ole piisavalt. Kui niiskus jääb pikemaks ajaks ruumidesse, suureneb ka hallituse tekke risk. Selliseid näiteid on praktikas omajagu. Õnneks on renoveerimistoetuste tingimused seda probleemi aja jooksul arvesse võtnud ning juba mõnda aega toetatakse hoonete renoveerimisel ka soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamist või rekonstrueerimist.

Tihti küsitakse meilt, et milline peaks olema optimaalne õhuniiskus ruumides. Kuidas sina sellele vastaksid?

Ühte universaalset vastust on keeruline anda, sest sobiv õhuniiskus sõltub hoone tüübist, kasutusest ja aastaajast. Minu lõputöö raames käsitletud kirjanduse põhjal võin öelda, et suhteline õhuniiskus ei tohiks üldjuhul langeda väga madalale – alumiseks piiriks võib pidada ~20%. Mugavaks vahemikuks peetakse sageli 40–60%.

Miks on oluline rääkida sisekliimast?

Kuna veedame ca 90% ajast siseruumides, mõjutab sisekliima otseselt meie tervist, heaolu, keskendumisvõimet ja tööviljakust. See ei ole ainult mugavuse küsimus. Hea sisekliima aitab ennetada terviseprobleeme, toetab õppimist ja töötamist ning võib laiemalt vähendada ka koormust meie tervishoiusüsteemile. Terved inimesed puuduvad vähem töölt ja tunnevad end igapäevaselt paremini. Laste puhul on ruumide sisekliima kvaliteet eriti oluline, sest see mõjutab nii õppimisvõimet kui ka õpitulemusi.

Kuidas jõudsid hoonete sisekliima ja energiatõhususe valdkonda?

Olen pärit Ida-Virumaalt, kus energeetikal on väga tugev roll. Sellises keskkonnas üles kasvades tundus energeetikat õppima minna üsna loomuliku valikuna. Valisin TalTechis esmalt soojusenergeetika eriala ning sealt hakkas huvi järjest edasi arenema. Pärast soojusenergeetika magistri lõpetamist kandideerisin Balti-Ameerika Vabaduse Fondi kaudu USA-sse. Sain stipendiumi ja veetsin ligi aasta Washington D.C.-s, kus töötasin US Green Building Councili juures. Sealne tiimi tegeles LEEDi rohesertifikaatide süsteemi arendamisega ning just seal avastasin enda jaoks kestlike hoonete valdkonna. Sealt sai alguse minu teekond kestlike hoonete ja hoonete energiatõhususe valdkonnas. Sisekliima teema lisandus sellele hiljem väga loomulikult.

Millest räägib sinu sel aastal valminud magistritöö? Millist praktilist muutust võiks sinu magistritöö tuua?

Minu magistritöö teema on „Hoone sisekliima nõuded hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtul“. Töö keskendub sellele, kuidas tagada, et energiatõhusamad hooned oleksid samal ajal ka tervislikud ja mugavad nende kasutajatele. Sisekliima ei ole üksnes mugavuse küsimus – ruumide temperatuur, ventilatsioon, õhuniiskus ja õhu puhtus mõjutavad otseselt inimeste tervist, heaolu ja töövõimet.

Lõputöö praktilise tulemusena valmis sisekliima nõuete määruse eelnõu kavand, mida saab kasutada direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse. Kavandis on kirjeldatud põhimõtted, millest lähtuda nii elamute kui ka mitteelamute projekteerimisel, kasutamisel ja sisekliima kontrollimisel. Töö peamine mõte on, et sisekliima nõuded ei tohiks jääda üldiseks soovituseks. Need peavad olema selged, mõõdetavad ja kontrollitavad ka hoone kasutamise ajal. Nii saame ehitada ja renoveerida hooneid, mis ei ole ainult energiatõhusad, vaid toetavad päriselt inimeste tervist ja igapäevast heaolu.

Oluline osa tööst puudutab just hoone tehnosüsteemidele ja sisekliima parameetrite pidevat seiret. Kui sisekliimat hoone kasutamise ajal ei mõõdeta, ei ole võimalik hinnata, kas projekteeritud tingimused ka tegelikult saavutatakse. Seetõttu peaksid sisekliima nõuded olema mitte ainult projekteerimisel arvestatavad, vaid ka kasutusajal mõõdetavad, jälgitavad ja kontrollitavad.

Eestis pole piisavalt insenere. Mida võiks ETS NORD teha, et innustada noori valima inseneeria eriala?

Esmalt tunnustaksin ETS NORDi selle eest, et kutsute tudengeid oma Arendus- ja testimiskeskusesse. See annab väga hea võimaluse näha, kuidas töötavad õhujaotajad, kuidas õhk ruumis liigub, kuidas müra mõõdetakse jne. Seesugune praktiline kogemus aitab inseneeriat palju paremini mõista. ETS NORDi arendus- ja testimiskeskus on kahtlemata oma valdkonna tippklass.

Noorte innustamiseks võiks selliseid võimalusi veelgi laiendada. Näiteks võiks koostöös koolide ja ülikoolidega korraldada tehnosüsteemide teemalisi töötubasid, kus õpilased saavad ise mõõta, katsetada ja lahendusi võrrelda. Kui noor näeb oma silmaga, et inseneeria ei ole ainult valemid, vaid päris probleemide lahendamine, võib see oluliselt erialavalikut mõjutada.

Kas sa ETS NORDi valikuprogramme oled ka kasutanud?

Kasutasin õpingute käigus mitmeid valikuprogramme, sh AHUiQ-d. Alguses oli see veidi keeruline, kuid meie õppejõud Peter Haab juhendas meid hästi ja aitas loogikast aru saada. Minu jaoks oli huvitav näha, kuidas tehniliste parameetrite sisestamisel kujuneb ventilatsiooniseadme lahendus ning millistest komponentidest süsteem koosneb. Visuaalne vaade aitas paremini mõista, kuidas erinevate komponentide järjestus ja valikud mõjutavad süsteemi tervikuna ja lõpptulemust. Lisaks tooksin esile, et ETS NORDi kodulehel on toodete info ja tehnilised andmelehed väga mugavalt kättesaadavad. See tegi toodete võrdlemise ja sobivate lahenduste leidmise oluliselt lihtsamaks.

Praegu lõpetad sa ülikooli, saad oma teise magistrikraadi. Kuidas sa oma aega jagasid, kui sa pidid samal ajal ülikoolis õppima ja ministeeriumis täiskohaga tööl olema?

Ülikooli ja täiskohaga töö ühendamine oli keeruline ja nõudis palju ajaplaneerimist. Tehnosüsteemide valdkond on sisuliselt nõudlik, mistõttu oli oluline loengutes kohal käia ja õhtuti pärast tööd õppimiseks aega leida. Meie erialal on omajagu praktilisi ja mahukaid kursuseprojekte. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse ainetes sain palju süveneda, lugeda erialakirjandust, teha arvutusi, koostada jooniseid, valida seadmeid ja õppida kasutama erinevaid programme. See aitas hästi mõista, kuidas tehnosüsteemid toimivad ja kui oluline on insenertehniline pädevus – nii teadmised kui ka nende praktiline rakendamine. Tagantjärele tunnen, et kuigi see periood oli pingeline ja vaba aega oli vähe, oli see pingutus seda väärt. Need õpingud andsid mulle palju praktilisi teadmisi ja laiendasid arusaama hoonete toimimisest.

Oma hobidega – muusika ja laulmisega – ma kooli kõrvalt tegeleda ei jõudnud. Eks nüüd, kui kool läbi saab, saan need jälle oma päevaplaani mahutada.