Ehitussektor on pöördumas tõusule: kolmas kvartal toob optimismi

Eesti ehitusturg on kolmandas kvartalis märgatavalt elavnenud, näitavad Statistikaameti värsked andmed. Eluruumidele antud ehituslubade arv on kasvanud koguni 65% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2024. aasta 3. kvartalis 113 000 m², käesoleval aastal 187 000 m²). Kasvu veab eeskätt elamuehitus, samal ajal kui büroohoonete, ladude ja muude äripindade maht on jäänud samale tasemele.

Rekonstrueerimisprojektidele antud ehituslubade arv on olnud stabiilne – viimase kahe aasta jooksul on ümberehitatavate pindade maht olnud kvartalis keskmiselt 770 700 m².

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks teise kvartaliga võrreldes 0,2% ja eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,7%. Tõusu mõjutasid peamiselt ehitusmaterjalide (+2%) ja tööjõu (+1,2%) kallinemine.

Elamuehituse turg elavneb

Ka arendajad ja pankade analüütikud viitavad turul nähtavatele positiivsetele signaalidele, mis näitavad elamuehituse taastumist. Ostjate kindlustunne on paranenud ning see loob vajaduse uute planeeringute ja arendusprojektide järele.

Kinnisvaratehingute arv on samuti tõusnud: Uus Maa Kinnisvarabüroo andmetel tehti 2025. aasta septembris Tallinna korteriturul 833 ostu-müügitehingut, mis on 16% rohkem kui mullu ja 20% enam kui augustis. Tartu korteriturul on kasv olnud mõõdukam – septembris tehti 176 tehingut, mis on eelmise aastaga võrreldes 3% rohkem.

Elamuehituse elavnemine peegeldub ka ventilatsiooniprojektide päringutes. „Viimastel kuudel on näha, et arendajad planeerivad taas aktiivsemalt ja ehituslubasid antakse välja varasemast rohkem. See annab kindlust, et ehitussektor on taastumas ja koos sellega kasvab ka nõudlus kvaliteetsete ventilatsioonisüsteemide järele,“ kommenteeris ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.

Majanduse väljavaade toetab kasvu

Eesti Panga viimase prognoosi järgi kasvab majandus tänavu 0,6% ja järgmisel kahel aastal üle 3%. Intressimäärade langus, nõudluse taastumine ja elamuehituse aktiivsus loovad soodsa pinnase ehitussektori edasiseks tugevnemiseks, mille osa on ka hoonetesse paigaldatavad ventilatsioonisüsteemid.

Hinnatõus püsib Eesti Panga analüütikute hinnangul tänavu kiire eelkõige tootmiskulude kasvu ja maksutõusude tõttu, ulatudes 5,3%-ni. Järgmisel aastal peaks hinnakasv taanduma umbes 2% tasemele ja püsima selle lähedal ka 2027. aastal, prognoosib Eesti Pank.

Mida toob järgmine aasta

Loodetavasti viitab see kõik sellele, et Eesti majandus on lõpuks väljumas ligi üheksa kvartalit kestnud madalseisust. Kui majanduskeskkond püsib soodne, võib aasta viimane kvartal ning 2026. aasta tuua kaasa veelgi tugevama ehitusaktiivsuse nii elamu- kui ka ärisektoris.

Sisendhindade tõusu ja kasvava palgasurve tõttu oleme ka meie sunnitud järgmise aasta müügihindu korrigeerima. Arvesse tuleks võtta, et praegu on hinnapõhi käes ning järgmise aasta projektide pakkumistel võiks arvestada ventilatsiooniseadmete ja materjalide kallinemisega ca 2 – 5 % võrra.

Foto: Rasmus Jurkatam